|
bnagu juba traditsiooniks, toimu Palade lasteaias juuni alguses õuelasteaed ja selle raames ka alati teadusteater. Nii ka seekord. sai pauku ja vahtu ja muna pudelisse, ehk siis aegumatut klassikat. Soovin kõigile koolieelikutele uudishimulikku suve ja jätkuvat avastamisrõõmu ja rõõmu teadusest koolis.  nagu riietustelt näha, siis seekordne 1. juuni eriti sooja ilmaga ei priisanud:)  kuidas vett ühest anumast teise saab, kui valada ei viitsi:) 
0 Comments
Kumb oli enne, kas muna või kana? sellele küsimusele seekord vastust ei otsinud, kuigi me kõik seda nüüd teame, aga uurisime, mis seal munas on ja miks need osad seal on. Kas munakollane on tibu või tema toit, mis on rebu? miks on koorel väikesed avad ja miks on vaja nahkjat kesta muna sees.  suurim muna- jaanalinnu oma ja väiksem on vutimuna. parempoolsel pildil lisaks eesti suurim muna- kühmnokkluige oma.  uurisime muna nii seest kui väljast, kasutasime nii näpitsaid kui pintsette.  väljakutseks oli ka muna sisu saada nii välja, et kollane terveks jääks.  alati on tore kõike kokku segada.   lõpuks proovisime kui palju raskust kannatab 8 poolikut muna. kaalusime raamatud kui koored lõpuks järgi andsid ja saime 10 kg.
Seekord uurisime tihedust teise grupiga. lisaks olid mõned eel-eel koolilased aga näitasid ülesse suurt innukust.  tänased innukad uurijad.  lisaks materjalidele, mis ujuvad või upuvad, uurisime täna kartulit. Kui magedas vees kartul upub, siis soolases vees hoopis ujub. kui lisada juurde magedat vett, jääb kartul hoopis heljuma.  seejärel, nagu esimeseski grupis, tegime igaüks kihilise vedeliku.  oli igasuguseid erinevaid lõhnu- siirup, pesugeel, piiritus.... mõni parem, mõni kehvem.  lõpuks valmis neljakihiline vedelik.  siis lisasime vitamiinikommipommi ja vaatasime kuidas segu vaikselt kihisema hakkas.  veidi kannatust ja hakkaski meie väike vulkaan üle ääre ajama.  Lasteaias uurisime ainete tihedust. Miks rasked raudlaevad vee peal ujuvad aga rauast nael upub? millised ained ujuvad ja millest see sõltub? jälgisime eri tihedusega vedelike asetust klaasis.  seekord oli kohal 6 koolieelikut.  vees uppus metallist kruvi, purgikaas, kummist patsikumm ja kraani ülevoolukork. ujusid aga puidust ketas, plastsüstal ja legoklots. Jälgisime ka mis tingimustel purgikaas ujus ja millal uppus. möödaminnes vaatasime, kuidas õnnestub süstlas vett keeta toatemperatuuril.  kõige all tihe siirup.  tuli harjutada ettevaatlikku valamist...  teise kihina läks nõudepesuvahend.  siirup, nõudepesuvahend, õli ja piiritus. poisid hoiavad nina kinni, kun 96% piiritus oli kange lõhnaga.  4-kihiline vedelik.  lisasime vunki juurde- väike plahvatus teeklaasis:)  aeglaselt voolav vulkaan.  lõpuks voolas ikka üle ka.  podisevad vulkaanid.
Seekordses ringis uurisid 1-2.klassi lapsed koos Marge ja Kariniga, mis on juhtunud nädl varem istutatud sibulatega ja korjatud okstega soojas laboris.  sibu ja kress olid juba üsna suured.  oksadki olid kes rohkem, kes vähem lehtes.  vikerkaare meeskond- vaja oli piima, toiduvärvi ja nõudepesuvahendit. uuriti siis piima pindpinevust, mis muutub kui nõudepesuvahendit lisada.  pipetiga värve juurde.  sellised eriilmelised vikerkaared tekkisid kui lisada nõudepesuvahendit.
fotod :Marge. Sel korral oli õuse selle aasta senine soojeim ilm- tuulevaikne ja temperatuur ulatus 17 kraadini. Seat isammud õue, et otsida kevadmärke ja õppida tundma puid. Samuti sai iga laps oksa, mille laboris vette pistis ja jäädi ootama lehti- millisel puul või põõsal kõige enne tärkavad. aitäh KArin ja MArge. Pildid : Marge.  oksa ehituse joonistamine.  sinililled õitsevad täies hoos.  kooliümbruses oksi uurimas.
Sel korral istutasti potti sibulaid ja lilleseemneid. Kuna kevad hakkab vaikselt ligihiilima, tuleb teha mõningaid ettevalmistusi algavaks aiahooajaks. pildid: Marge  registreerimisleht.  ettevalmistused.  potid ,muld ja seemned.  läheb istutamiseks.  näpud mulda.
Kuna lima on teatud vanuses laste suur lemmik, siis seekord tegime lasteaias limamaratoni. kõigile 17 lapsele suures rühmas, kolmes vahetuses ja tund aega jutti. peab nentima, et esimese 6 last said ideaale lima, ei teagi, mis järgmiste puntidega teisiti , aga edasi kippus lima muutuma pigem stresipalliks- mudida ja mögada said ikka kõik. Kasutasime PVA liimi, soodat ja silmaläätsevedelikku boorhappega, lisaks toiduvärve ja sädelusi. Pildstada ei olnud eriti mahti, mõned killud siiski.  enne alustamist.  esimene sats suurepärast ideaalset lima.  teise grupi lima jäi juba kõvem ja tahkem.
Kooli loodusringis toimus jäätise valmistamine. Vaja on selleks kahte suletavat kilekotti, millest üks peab olema väiksem ja mahtuma koos lisanditega teise sisse ja olema tugevasti õhukindlalt suletav. Lisaks kulub hulg jääd, soola ja muidugi magusat vahutkoort, mida vahustama ei pea. sool ka jää ühte kotti, teise vahukoor ja kindlalt kinni, veidi raputamise ja voilaa... jäätis valmis ja maitseb nagu päris. kes oma väiksemt kotti õhukindlalt ei sulgenud, sisi selle jäätis omandas soolaka maitse. aga vahelduseks ongi soolajäätis uudne kogemus. Aitäh Marge ja Karin fotod: Marge  raputamine.  töökomplekt.  peaaegu valmis.  proovimised.  natuke soolane aga jäätis mis jäätis.
Täna uurisime jääd poistega. Sai vesteldud kalapüügist ja jõudsime jää puhul järeldusele, et jääd sulatab kõige paremini ikkagi soe ja alles siis sool.  jääuurijad.  jäätükk pipraga, soolaga ja liivaga.  Õnged vette!  Kes sai rohkem ja suurema?  kellel 1, kellel 3 ja kellel 6, kes jäi hoopis saagita. Eks ka päris kalapüügiga juhtub sama.  vat kus purakas!  käib võrdlus....  korduskatse.   fotokas jäi mingile imelkule reziimile, vaid viimane pilt tuli ilma uduta.
|
Anne Luukas
Arhiiv
June 2023
kategooriad |
RSS Feed
