Täna sukeldusime rakkude maailma. tutvusime mikroskoopidega- nii uuemate ekraaniga mikrokoobiga kui vanakooli peegliga vahendiga. Valmistasime ise preparaate õunast ja sibulast ning uurisime, milline näeb välja juuksekarv, kui seda suurendada. aegumatu klassika. sellise peegliga mikroskoobiga on enamik meist tööd teinud lapsepõlves mõnes bioloogiatunnis. valgusmikroskoop kolme eri suurendusega objektiiviga. Uueaja moodne ekraaniga valgusmikroskoop.Ekraanil juuksekarv. Sibula katteepiteeli rakud. Foto läbi valgusmikroskoobi objektiivi. Mis on pildil?
Kimp juuksekarvu:)
0 Comments
Säärase toreda talveilma valguses on mõistlik rääkida erinevatest temperatuuridest, sest on võimalik kergelt tekitada nii miinuskraade kui kõrgemaid plusskraade. tutvusime termomeetri ehitusega, ja tema tõõpõhimõttega. Seejärel asusime mõõtma- lume temperatuuri, toa,käe, sooja vee, külma vee, ja lume ning vee segu temperatuuri. lume temperatuur oli -1, sest luni oli kausis mõnda aega saanud ka soojeneda. peopesad olid erineva temperatuuriga, sest käed annavad kiiresti palju sooja ka ära. Mõõtmised näitasid vahemikku 27.... 33 kraadini. Soe vesi oli 42 kraadi ja külm kraanivesi 16 kraadi. Enam vähem 0 kraadi saime kätte lume ja vee segust. Toas oli ka päris soe: 25 kraadi. säärased olid töövahendid. ettevalmistused mõõtmiseks. peopesa temperatuuri mõõtmine. katsetamas.
Kui juba koolis elektri tegemiseks läks, siis ega lasteaedki saa maha jääda. Vaatasime, milliste vahenditega saab kella tööle ja proovisime ka ise vooluringi kokku panna patarei ja lambi ning jutmete abil. Tutvusime elektriohu märgiga ja värvisime selle ja proovisime ka ise seda joonistada. Üldsielt on kõigil selge, et elekter pole mänguasi ja võib olla väga ohtlik ning sellega võivad tegeleda vaid need, kes teavad elektrist rohkem kui tavalised inimesed:) ja valgus sai... elektrimees... iseseisvad katsetused vooluringi kokkupanekul. juhuu...sain hakkama. kella panid tööle nii kartulid kui ka poolkõdunenud õunad:) täidame töölehti. Mõttepaus.
Täna uurisime, kas toit võib olla patareiks, aga inimene ise? saime teada, et võib küll ja paljud muud asjad ka. Proovisime sidrunit, õuna, kartulit, üksteisega käest kinni hoida- kõik pani mingi seadme tööle, kas elektroonilise kella või laulva ja vilkuva pulga. lisaks koostasime patareist ja lambist vooluringi ja uurisime, mis materjalid ja kui hästi elektrit juhivad. Selgus, et metallist võti, nael, heegelnõel ja vasktraat juhivad. destilleeritud vesi, plastik ja puit aga ei pannud lampi põlema. Vaatasime, mis on elektrikaabli sees ja mis ülesanne nendel kolmel vaskjuhtmel seal on ja, miks nad on eri värvi isolatsiooniga. Sidruniga läks ilusti kell tööle. See on see toru, millest kinnivõttes hakkab laulu tulema ja tuled vilkuma igas värvitoonis. Nagu näha siis alumiiniumist heegelnõel juhib hästi elektrit- lamp põleb. elekter säriseb:)
Tänase suurepärase talveilma tõttu, käisime ja uurisime, kas õnnestub näha loomajälgi. lund oli küll parajalt aga kahjuks oli hommikul sadanud õrna lund, nii et jälgede sisemused olid lumega kaetud. mõnda siiski nägime ja kui ülejäänud jäljed on ehku peale arvatud, siis viimased jäljed on koos tekitajaga pildile püütud:) Kassi jäljed kooli kõrval. oli ka üks kasside kohtumispaik, kus oli korralik madin toimunud, kas siis mänguhoos või mõnel muul põhjusel. Suurendatult jänese jäljed. ikka ka käppa ees ja tagajalad hüppel järgi. hüpped olid olnud ikka päris pikad, nii üle kraavi hüpates kui kogu teekonna vältel. Lisaks jälgedele, nägime ka neid, kes jälgi tekitavad:) Hobuse jälg, kindlamast kindel:) Grupipilt suure sõbraga:)
Täna rääkisime kõige pisematest ja tätsamatest- aatomitest. Panime kokku erinevaid molekule aatomitest- vesi, süsihappegaas, hapnik. Lisaks ehitasime ise suuri fantaasiamolekule. Uurisime, mis vahe on aatomitel ja molekulidel ja kui väikesed nad ikka on.
|
Anne Luukas
kategooriad |