Sel aastal küll jääd ja lund ei ole kohe üldse, aga õnneks on olemas külmkapp ja jääd saab toota ka ise. Täna meisterdasime endale õnge ja püüdsime seekord mitte kala, vaid jääkuubikuid kausist. abiks olid vesi ja sool. tunduks nagu Uku kudumisklubi tavaar, aga tegelikult lõng oli õngenöör, grilltikk õngevars ja sool oli tingimus, et püük õnnestuks. soola kulus kõvasti. Lauril õnnestus esimese korraga teha rekord- 9 Jääkala kohe korraga õnge otsas. Mida kauem aga aega kulus, seda vähem kalu õnge otsa jäi- ruum oli soe ja jää sulas väga kiiresti. nõudis natuke püsivust ja kannatust, et oodata jää ja soola koostööd. Ka kaks on parem kui mitte midagi. Hiljem said proovida kätt ka väiksemad.
NB! Selle aasta jääkala festival tuleb vist küll lume ja jääta, aga teinekord kui jääd on aga kala pole, saab püüda õngega ka jääd:)
0 Comments
Seekord tegime jää ja soola abil jäätist. tuli täitsa jäätise maitsega. vaja läks: jääd soola vahukoort suhkrut vanillisuhkrut suurt kaanega purki suletavat väikest kilekotti. vahvlitopse ja lusikaid segasime kõigepealt vahukoore ja suhkru ja vanillisuhkru kokku. seejärel täitsime suure klaaspurgi jääkuubikutega. panime väikesesse kilekotti vahukoore ja sulgesime grip kinnitusega kõvasti koti. seejärel läks kott purki jääkuubikute vahele ja sool jääkuubikutele. Kaas peale ja õrnalt loksutades läks vahukoore segu üsna ruttu jäätiseks. maitses nagu päris jäätis, mõni sekka veidi soolaselt, kuna kilekoti avamine ja jäätise väljavõtmine võis puutuda kokku soolaste sõrmedega. Mis oli vaja soola? Sool muudab jää sulamistemperatuuri madalamaks kui 0 kraadi . seega hakkab jää, selleks et sulada - kraadide juures võtma energiat vahukooresegult ja segu külmub. oluline abiline- jää. jää panek purki. loksutamine kui jäätis on purgis. et oleks jäätist kuhugi panna. täitsa jäätise moodi. väga lihtne koduste vahenditega jäätist teha.
täna uurisime magneteid, nii kuulikesi, sirgmagnetit, nööbikujulisi, U-magnetit ja muid erisuguseid kujusid. lisaks vaatasime kohti, kus magnetit kasutatakse- kompassi ja elektrimootori mudelit. elektrimootoril oli täna paha päev ja otsustas mitte tööle minna. läks küll kuumaks , aga pöörlemisest pole juttugi. kõigepealt selline magnetitest võlu käevõru, mida saab ilma närvi minemata avada ja sulgeda. käevõruga sai igasugu toredaid katseid teha, mida poisid väga nautisid. kompass, mis magnetite ja elektrijuhtmete juures näitas igas suunas ja põhjakaare märkamiseks pidi lauast eemalduma. kaval elektrimootor, vedas meid täna alt- tööta ise kui tahad!;)
Sarnaselt lasteaiale õppisime ka kooliringis tundma vee omadusi. Neid on küll väga palju aga kõike korraga ei jõua. kui vett pudelist pudelisse valades enne keerutada , siis liigub ta sarnaselt õhus toimuvale tornaadole , teise pudelisse. seejärel pigistasime tuukri vees liikuma mitte üldsegi ülespoole, vaid hoopis alla. uurisime kuidas erinevad värvid vees lahustuvad ja vee abil liiguvad. sai taaskord harjutada pipeteerimist.
Kõigepealt tegime kokkuvõte nädal varem aknalauale jäetud hallitustest. nädal oli veidi lühike aeg, et hallitus saaks vohada. Õnnestus näha vaid kahel saial väikest hallitustäppi- niiskel saial sinakasrohelist ja paljunäpitud saial musta. see oli siis nädalane "hallituse saak". sai, mis oli olnud aknal kuivas ja teine, mis oli külmikus pimedas- olid täitsa värsked ja pehmed ja ilma hallitusekübemeta. Teise osana uurisime vett ja selle omadusi. tegime pudelitesse veetornaadot. lisaks uurisime, kuidas tuukrid vajuvad pudelis allapoole kuigi pressime kõvasti pudelit ja selles olevat vett. Ning lõpetuseks, kuidas vesi toimib lahustina ja kuidas toimub värvide segunemine. Ning lõpetuseks sai üleliigsed kommid nahka pista:)
seekord oli huviorbiidis aatomid ja molekulid, õigemini küll nende mudelid, sest paraku me neid palja silmaga ei näe. uurisime, mis asi see aatom on ja kuidas tekivad molekulid. Panime kokku igatsorti molekulimudeleid- hapnik, vesi, vingugaas, süsihappegaas, kloor ja etanool. lisaks rääksiime vingugaasi ohtlikkusest ja kopsumahust, ehk palju me suudame õhku mahutada. aatomite mudelid, kus iga värv tähistab erinevat aatomit. tänane seltskond. siin on metaan, kloori molekul, vesi, süsihappegaas ja hapniku molekul. lisaks uurisime ka keemiliste elementide tabelit.
Täna uurisime, mis tingimustel elab hallitus ja kes too salapärane olend üldse on? Hallitus on seen, kes elab niiskes ja soojas toitainerikkas keskkonnas. Kuna õhus on palju hallituseseene tükke, siis ei pääse ükski ripakile jäetud ja unustatud toiduaine lõpuks hallitusest. Täna panime erinevatesse tingimustesse saiad ootel. nädala pärast uurime, millist saia on hallitus kõige rohkem armastanud! tänane töörühm. päevakangelane-sai. erinevad hallitused saial. katse alguses värvime ära saiad selliseks nagu nad algul on ja nädal hiljem, siis vaatame, mis on juhtunud. osadel oli sai juba alguses sinine:) katsealused hallituse ootel- paljukordselt näpitud sai, niiske sai, kuiv sai. lisaks on üks sai külmikus.
Seekord proovisime ka koolis, mis tunne on süüa, kui sul on silmad suletud. Võtsin kaasa veidi tundmatumad toiduained kui lasteaias ja osasid ei tundnud lapsed ära. kaasas olid - mungoa idud, seller, ingver, suitsuvorst, kommid, kuivatatud aprikoosid ja kuivatatud jõhvikad. Võõramad olid idud, seller ja ka kuivatatud jõhvikad polnud väga äratuntavad. silmade katmiseks kasutasime nii salle kui mütse. tegelikult maitsesid oa idud üsna hästi. igalühel oli ees taldrik, kuhu asetati toiduaained. lemmik oli muidugi vorst. lõpuks söime paremad palad kõik ära. mõisteatavalt jäi ingver söömata, eks see on ka tee sees parem.
|
Anne Luukas
kategooriad |