Tänase ringi teema oli anatoomiline. proovisime, kuidas töötavad arstitudengid ja millised näevad välja organid süda ja neer. Katsevahediteks olid 2 sea südant ja 3 sea neeru. Kuna ei saa eeldada, et kõik suudavad päris organeid ilma ebamugavustundet vaadata ja lahata, siis oli osalemine rangelt vabatahtlik ja kes ka tuli, aga kaua ei soovinud olla, võis kohe lahkuda. Siiski olid mõningad julged ja külma kõhuga õpilased, kes said võib-olla esimese kogemuse päris organite nägemise, katsumises ja nende sisemusse piilumises. Eks me elame ju ajastul, kus kariloomi või sigu kodudes on vähe ja nendest saadavad produktid jäävad tapamajale või ei satu enam silma alla. NB! Kes verd ja organeid ei talu, siis soovitan pilte mitte vaadata, võivad olla häirivad. kaks südant ja neer. need olid siis viimased külma närviga lahkajad 4. klassist:) Kus on siis need vatsaksed ja kojad? selgub, et ei olegi nii selgelt eristatavad nagu õpikus piltidel. pikilõige neerust. Näha neeruvaagen ja neerukude. Kuna neerudes valmib esmane uriin, siis esines teatud spetsiifiline lõhn neerudel. Südamelihas on ikka sitke küll, ikkagi kogu elu töös olnud lihas:)
0 Comments
kevade algusele on paslik tutvuda pungadega, millest arenevad uued lehed ja õied. Valisime selleks hulga lehtpuude oksi ja ka üks okaspuu eksis ära- lehis. kõige paremini olid pungad vaadeldavad hobukastanil, aga harutamine tegi käed üsna keepuvaks. täitsime töölehed ja jätsime oksad nimelistesse purkidesse, kus igaüks saab jälgida oma oksa lehte minemist ja samas ka seda, et vett ikka oleks. lisasime veele ka natuke suhkrut, et ikka oksal energiat kasvamiseks oleks. koostöös osalevad oksad. ..ja lapsed. veel lapsi. tööleht koos lahtiharutatud hobukastani pungaga. lehti ootamas. Lehise raagus oks.
Inspiratisooni saime täna Laste teadusklubi ürituselt, kus teemaks oli vesi. Kuna paljud loodusringi omadest sinna õhtuti ei ole sattunud, siis jõudsid katsed suuremale katsetajaskonnale.uurisime kolme erinevat katset ja nähtust, mis on seotud veega. Kõigepealt panime Petri tassi neli erivärvi skittelsi kommi ja tigutasime neile pipetiga vett. Näide kommide lahustumisest ja värvide liikumisest vees ning kuhi söömata komme) Seejärel täitsime veepudeli ääreni vett ja uputasime sinna ühe kaheksajala(mitte elusa). kui nüüd kork kõvasti kinni keerata ja pigistada, liikus kaheksajalg mitte kõrgemale , vaid vajus hoopis pudeli põhja. Kuna kaheksajalas oli väike auk ja vesi voolas sinna osaliselt sisse, siis pigistades vee hulk suurenes ja kaheksajalg läks raskemaks ning vajuski põhja. see sai juhtuda tänu sellele, et osaliselt oli kaheksajalas õhk ja seda annab kokkusuruda. Tornaado pudelis:)
Suur aitäh Palade Loodushariduskeskusele, kelle seadmeid ja laborit lahkelt kasutada võime:) Lasteaias uurisime täna erinevaid tihedusi. Miks osad materjalid upuvad- raudkang vajub põhja aga miljon korda raskem raudlaev mitte? kuidas muuta uppunud kartulit ujuvaks ja hõljuvaks ning kuidas teha triibuliselt kirjusid vedelikke? vees hõliuv kartul- ei vaju põhja ega tõuse ka vee peale. triibulised vedelikud- siirup, nõudepesuvahend ja õli. Lisaks eelnevale, piimakiht lisaks. täitsime ka töölehti. tööhoos.
Täna uurisime inimsilma ehitust ja kuidas me näeme värve valgustatud ruumis ja kuidas pimedas ruumis. Seejärel vaatasime optilisi illusioone, ehk kuidas silma ära petta paigalolevate piltidega, mis tunduvad liikuvat. Seejärel siirdusime kooli keldrisse, et oleks piisavalt pime ruum, kus jälgida kuidas me eristame hämaras värve. tegime ka läbi ühe mängu, kuid kuna keldris oli ikka liiga pime, et üldse midagi näha, siis oli ikka keeruline küll punast, sinist ja musta eristada. samas leidsime sealt muud toredat ja arhailist:) Tõelised gaasimaskid. Paljudele oli esimene kord neid proovida... ja vbolla ka viimane:) Nagu igas korralikus keldris, siis leidub ka kooli omas kõike, alates gaasimaskidest lõpetades mööblini. ähk läheb taris:)
Pealkiri võib kõlada üsna keeruiselt ja teaduslikult, ent kui mõisted selged, pole rasket midagi. Maakeeli öeldes uurisime, millistest värvustest koosneb valge valgus- just, just, kõik, mida me näeme, ei olegi tõde. Valge valgus sisaldab endas 7 spektrivärvi, mida on kõik näinud vikerkaarel või kodus suvel aiavoolikust vett pritsides. Tundub hägune ja arusaamatu pilt? tegemist on fotoga, mis on pildistatud läbi difraktsiooniprillide. Nii näeb välja klassis olev valgus kui lahutada see värvideks. Vastlanädalale omaselt valmistasime vurri- seekord jätsime seajala ja nööbi kõrvale ja kasutasime hoopis papist ringi, millele värvisime spektrivärvid, ehk vikerkaaarevärvid. Meistrimehed. valmis vurrid. Ideaalis peaks saama vurri nii kiiresti pöörlema, et värviline spektririba tundub valgena. Kuna värvid ei olnud kõik esindatud ja toone on kõvasti ning inimkäsi ei suuda väga suurt kiirendust anda vurrile, siis on värvid ikka näha. esiplaanil siis difraktsiooniprillid- mõni disko võib väga efektne nendega olla.
Uurisime täna, milliseid planeete on meie Päikesesüsteemis, kuidas nad jagunevad ja muud huvitavat nende kohta. Vaatlesime Päikesesüstem imudelit, vaatasime youtube videot ning värvisime töölehe kõikide planeetide kohta ning lisaks jõudsime igaüks ühe planeedi mudeli värvida. töölehed ja Päikesesüsteemi mudel. Planeetide rivistus ja suurused. Töölehe värvimine ja planeedi prototüüp. Valmivad Merkuur ja Marss. Jupiter ja Veenus. Planeetide kuivatus. Peaaegu kosmoses:) Altvaade.
|
Anne Luukas
kategooriad |