Seekord tunnetasime oma maitsemeelt nii, et nägemismeel ei osalenud. Proovisime kinnisilmi erinevaid toiduasju,mida võibolla igapäev ei söö. Katsusime, nuusutasime ja pistsime suhu. Seekord olid hinnas sallid ja mütsid, millega nägu katta. just silmi. proovimiseks olid- riisigalett,merevetikakrõps, rannakarbid, mungoa idud, viigimarjad, hurmaa, vinnutatud liha, lõhekrõps, kartulivahvel, hallitusjuust ja punased konservoad. silmad ikka korralikult kinni. lapsed olid julged maitseid proovima ,kuigi suurem osa asjadest olid võõrad. Öeldakse, et peab 7 korda uut asja proovima, enne kui meeldima hakkab. vähemalt 1 x on tehtud:) Lemmikuks olid vinnutatud liha ja kartulivahvel, osadele mekkis ka hallitusjuust ja hurmaa. Kõige vähem skoorisid rannakarbid.
0 Comments
Seekordses loodusringis tutvusime krõpsudega hoopis teise kandi pealt. Söömisele seekord rõhku ei pannud. Nimelt uurisime,millised krõpsud kui palju rasva sisaldavad. Kasutusel olid Lays ja Estrella kartulikrõpsud, kartulivahvlid ja friikartuli kartulikrõpsud. Selline seltskond siis seekord. katsevahendid. asetasime 100g kõikidest krõpsudest ruudulisele paberile. peale asetasime köögipabersalvrätiku ja muljusime krõpsud paberivahel pudiks. Seejärel ootasime 5 minutit ja vaatasime kui suured rasvalaigud tekkisid krõpsudest ruudulisele paberile. Suurmeate lastega olnuks huvitav lugeda kokku rasvased ruudud ja siis teha järeldus, aga me vaatasime vaid visuaalselt. erinevad krõpsud ootel. täitsime ka töölehe, kus värvisime krõpsu kuju ja rääkisime üldiselt, miks krõpsud lastele maitsevad ja kas ja palju neid peaks sööma. Katse tulemus- üllatuslikult täitis rasvaga kõige rohkem paberi estrella krõps, kuigi käe vahel tundud Lays palju rasvasem. kõige vähem õnnestus meil rasva välja pigistada kartulivahvlitest. Teemat edasiarendades võiks alati vaadata 100g rasvasisaldust ka pakilt, aga see jäägu juba suuremate laste katseülesandeks.
Tänane teema oli tihedusest. Miks rauast nael upub aga väga raske rauast kaubalaev ujub? millised materjalid üldse upuvad ja millest se sõltub? kuidas muuta kartul uppuvaks, ujuvaks ja hõljuvaks? millise kujuga lego klots upub ja milline mitte. Miks paberlaev ei uju kaua ning kas korgist parv kannaks inimest. Sellistele küsimustele otsisime täna vastust. tänane töörühm. Kuna koolieelikuid oli vaid kohal üks, siis kaasasime nooremaid kolleega juurde:) ei olnud see legoklotsi uputamine kerge midagi, vaid 50% katsealustest see õnnestus. õhk ei tahtnud kuidagi sealt sisemusest välja tulla. ujuv kartul väga soolases vees. Ka Surnumeres ujues ei vajaks me ujumisoskust ega abivahendeid vaid püsiksime veepeal tänu soolase vee suurele tihedusele. Magedas vees kartul uppus, soolases vees tõusis pinnale ehk ujus. Füüsikas ei tähenda ujumine vees edasiliikumist nagu tavaelus, vaid asendit vees, kus osa kehast on veepinnast ülevalpool. kui kartulile soolvees aga magedat vett peale valada, mis on hõredam kui soolane, jäi kartul vees hõljuma ehk heljuma, ning kõik tema osad olid veega kaetud, samas ei vajunud ta põhja. erinevate vedelikukihtide valamise algus. siin läheb keeduklaasi siirup. siirupi valamine esimeseks kihiks. peaks olema näha neli kihti. alt ülesse: siirup, nõudepesuvahend, vesi ja õli. Milline on siin kõige hõredam aine? kolm kihti koos rohelise käega õlis:) Katsetamas on ka printsessid, igati seisusekohane tegevus:) Ka printsid ei kahelnud vajaduses teaduslikult areneda:)
|
Anne Luukas
kategooriad |