Seekord oli fookuses elekter. Miks on seda vaja? mis on üldse elekter? miks võib ta inimesele olla ohtlik ja kuidas see tekib? ka inimeses on nõrk elektrivool,mis paneb tööle meie südame ja annab infot närvide kaudu ajju ja tagasi. Piisavalt selleks, et panna tööle see valgustusega ja heliga toru. tänane seltskond. LED lambi ja patareiga väike vooluring. vaatasime ka, mis juhtub kui voolu saab samalt patareilt 1 või 5 lampi korraga, mis muutub. seejärel läks pusimiseks, kuidas lampi põlema saada. ja põlebki. Hansul oli täna väga loov vooluringi tund, proovis üht ja teist ja sai iga kord lambi põlema. küll lülitiga ja ilma, lisaks lülitiga nii, et kui lüliti oli avatud, lamp põles ja kui oli suletud, siis lamp kustus. katsetus, kui liigutada juhet klemmi vastas, siis lamp vilgub. lüliti ja lambiga töötav vooluring. lõpuks täitsime töölehte, ja tutvusime ohu märgiga, mis hoiatab elektri ohtlikkuse eest.
0 Comments
Täna uurisime ja vaatasime erinevaid mudeleid ja sümboleid. <Arutlesime, miks on üldse mudeleid vaja? miks on gloobust vaja? on olemas suurendatud mudeleid, nagu on aatomid ja molekulid ja vähendatud mudelid nagu on gloobus. panime kokku erinevaid molekule, joonistasime ja täitsime töölehti aatomite kohta. erinevat värvi aatomite mudelid. vee ja hapniku molekulid. panime kokku ka karbi kaanel oleva molekuli, tegu on etaandiooliga ehk auto jahutusvedeliku molekuliga. siin üks fantaasiamolekul:)
Seekord sai teema valitud selline seetõttu, et 26 aastat tagasi juhtus ühe laevaga lugu, mis ei oleks kunagi tohtinud juhtuda ning mis on merenduses tõsiasi number 1, - vesi peab püsima alati laeva ümber, mitte selle sees. Ehk peaküsimus oli täna kuidas suured ja rasked laevad üldse vee peal püsivad, kuigi raudnael uppus kohe. mis üldse on ujumine ja uppumine ning heljumine. Samuti, mis imeloom on tihedus. Loodan, et asi sai selgemaks , kasvõi natuke:) merekarpide näitel oli hea illustreerida, mis tingimustel laev püsib vee peal, mis tingimustel upub. siin on näha mis materjalid ujuvad, mis upuvad. Sai ka lahendatud müsteerium, miks paberlaevad kaua veepeal ei püsi, või miks salvrätik, mis on veest väiksema tihedusega, upub opeaaegu kohe. katsetamas. ..ja tõesti, raudnael kukkus kohe põhja. järgmises katses tegime erineva tihedusega vedelikest kihilise joogi(keegi ei joonud). Siirup, nõudepesuvahend, vesi ja õli. selline 4-kihiline siis seekord. Härra kartul. Hetkel ujumas, enne seda uppumas ja hiljem heljumas. Hingelt ja südamelt meremeestele:) |
Anne Luukas
kategooriad |