Mis sobiks paremini loodusringi aasta kokkuvõteteks ja lõpetuseks, kui üks vahva teadusteater. vaatasime pea kümmet igapäevaeluski lohtsat katset, mida kodus järgi proovida. kuna küll pildistaja ja katse tegija oli ühes isikus, siis pilte palju ei saanud. vett täis kilekott ja läbitorgatud pliiatsid selles. vett ei voola välja kusagilt, sest pliiatsid blokeerivad ise selle võimaluse. coca cola zero ja piparmündi mentos- kõik võivad järele proovida, mis juhtub kui võimalikult palju komme korraga pudelisse lasta. taskaal- nn köieltantsija nööril, ehk kuidas seisab komplekt raskeid kahvleid korgil asetseval naelal? sama efekt on Ahaa keskuses jalgrattal, millega saab lae all trossil sõita, ilma et peaks muretsema allakukkumise pärast. sama mis eelmine, lisaks munad pudelisse ajamiseks, toru sifooni jaoks ja taldrik ning küünal hapniku olemasolu tõestamiseks põlemisel.
0 Comments
Loodusringis käisime seekord jätkuks lasteia lastega Soeras taimi istutamas. Ilm oli ilus, töö sujus tõrgeteta ja pärast oli aega õue peal ka kiikuda ja ukakat mängida. Köögiviljapeenar -tomatid, peedid, sibulad. Kõik said istutamisel käe "valgeks":) suvelillede seemned- saialilled ja suvelillede segu. pärast istutamist on oluline ka kastmine. valmis peenrad ootamas tärkavaid taimi. Pärast tööd on aega ka lõbutsemiseks.
Sellisel ilusal maihommikul seadsid 6 lasteaia vanemat last sammud Soera talumuuseumi õuele, et aidata istutada erinevaid maitsetimi ja suvelilli peenrakastidesse. õp Karin Poola juhendas, et mismoodi see istutamine ikka välja näeb ja kuidas taimed pottidest paremini kätte saaks. Kõik kuulavad hoolega ja jätavad meelde. Seemnete istutamine pakist. Maitsetaimede peenrad. vahepeal väike puhkusehetk ka. kivikuningad. selleks, et taimed kasvaks, peab neid kastma. sedelid, et ikka teaks, kes peenras kasvamas on. Pärjad ja kimbud kasvatajatele.
Suvel on kõik asjaosalised oodatud taimi kastma, rohima ja muidu kaasaelama, kuidas taimed kasvavad ja söödavatest maitseproovegi võtta. Päev hiljem tegime sarnase retke putukajahile nagu eelmisel päeval kooliski, aga nagu vanasõnagi ütleb- päevad pole vennad. Kun päike oli pilvevine taga natuke peidus, siis tore katse luubiga ei õnnestunud. Samuti, kas oli asi varases hommikus, siis putukaid kohtasime ka üsna kesiselt. Liblikaid ei leidnud üldse ja põhilised külalised olid topsides sipelgad ja mesilased. Mesilasi ol iväga tore uurida, kuna käis hoolas õienektari korje. Vaatasime kuidas mesilane õietolmu jalgade küljes transpordib ning vaikselt lamades jälgisime tema tegeust õiel. otsime putukaid. enamik putukaid lasi võrgust jalga. Siin siis üsna kesine saak- sipelgad. Olgu öeldud, et kõik putukad said ilusti loodusesse tagasi lastud ja suuremaid õnnetusi nendega ei juhtunud.
Sel nädalal olid teemas putukad. Püüdsime neid nii topsidega kui putukavõrguga ning uurisime topsluupidega. Lisaks oli topsluupidel veel üks füüsikaline boonus, nimelt sai uuruda kumerläätse fookust ja kuidas kõver klaas võib tulekahju põhjustada. proovisime kontrollitud tingimustes ka ise selle järgi. kaks putukat- mõlemad lutikad- üks oli punalutikas ja teine niisama lutikas:) Kus mujal ikka putukaid otsida kui aasalt. Peaks olema emane lapsuliblikas, kes oma kollasest kaasast on oluliselt heledam, peaaegu valge. Maamesilane ehk kimalane. proovisime asfaldi peal paberit ja ka puitu põletada ja õnnestus suurepäraselt. peaks olema miskitsorti kapsaliblikas. Laastutükki süütamas.
Täna tutvusime võlupaberitega, mis erinevates ainetes värvi muudavad, ehk siis uurisime kuidas muutub indikaatorpaberite värv happes ja aluses. Lahustest kasutasime - sidrunit, torusiili, sanitit, vett, äädikat ja söögisoodalahust. värvisime iga pildi all oleva riba seda värvi, mis värvi ta antud lahuses omandas. selline oli siis katsevahendite hulk. kasutasime ka pipeteerimist ja kindaid, et nahka kaitsta. sidrun värvis paberi punaseks. pipeteerimine sai kiiresti selgeks, oleme seda ju ka varem juba hajutanud. sellised toredad värvid õnnestus saada. lõpuks oli muidugi tore aineid omavahel kokku valada ja saada selline kihisev aga mittejoodav limonaad.
Kooli kõrval on üks suur ja tore sipelgapesa, otsustasime uurida, mis nendele loomakestele rohkem maitseb. asetasime erinevaid maitsvaid asju pessa ja lasime natuke neil toimetada ning tegime järeldused. Mesi. Sipelgad teadupärast on väga maiad ja seda nägime ka mee puhul. Toovad ju sipelgad oma pessa lehetäisid ja toidavad neid, et saaks nende magusat nektarit süüa- lehetäide farm:) Kurk. tükk aega kulus uudistamiseks ja mõistmiseks, kus on see pehme ja mahlane osa. banaan sobis ka hästi. magus ja mahlane melon, no kellele ei maitseks? Üllatav oli natuke see, et hakkliha oli vägagi meelepärane ja tekitas kohe tohutu sagimise. Eks ole ennegi ju vihmausse ja putukaid sipelgapesas ohvritena nähtud, nii et eks maitseb ka liha hästi.
Päev hiljem uurides, ms on toidust saanud siis selgus, et linnud on maiustamas käinud ja peale me polnud sipelgatele midagi jäänud. Alates 11. aprillist kestnud idandus ja istutushooaeg sai tänasega läbi. Vaatasime palju on herned kasvanud ja igaüks sai oma hoolealuse koju viia, et ilmade soojenedes ta mulda istutada õue. selline oli seis 2. mai seisuga. Seemned panime klaaspurki idanema 11. aprill- vt postiused allpool. Seejärel võtsime ette täiesti teist masti teema- magnetid ja magnetnähtused. Uurisme, mida kõike magnetitega teha saab, miks on osad erineva kujuga ja miks värvitakse magnetid kahe värviga- sinise ja punasega. uurisime kompassi ja jälgisime, kuidas magnetid mõjutavad kompassinõela liikumist. sai teha mitmet sorti mustkunstitrikke ja panna asju liikuma magnetjõul. Lisaks uurisime elektrimootori mudelit ning seda, kuidas on magnet seotud elektrimootoriga. kes mida uurib:) üleminek istutamisest magnetite uurimisele. nagu näha näitavad kompasid igaüks eri suunda- igas nurgas tegeles keegi magnetitega ja see segab oluliselt kompassi õiget näitu. ja oh kui palju erinevaid ehitamisvõimalusi oli erinevate magnetitega. mõned olid nõrgad magnetid, aga teised jälle väga tugevad. Siin on näide eriti tugevatest magnetitest. magnetid mõjutavad üksteist tõmbavalt lausa läbi käe.
plaanis oli küll õue minna aga +4 kraadi ja pidev vihmasadu ei olnud just väga kutsuvad selleks. Seega jäime klassiruumi ja uurisime, mis on hoopis inimese sees ja proovisime kaaslase abil seda joonistada. Lisaks uurisime koljusid ja looma luid, ehk miks on luud just sellised nagu nad on. ülevaade Silveri sisemisest ilust:) ülevaade Martha sisemisest poolest. joonistasime koljut otsevaates ja profiilis. võrdlesime rohusööja koljut kiskja omaga. rohusööja kitse kolju, näha on ka sarvenukke. kõiksugused luulised moodustised- koljud, sarved, sääreluud, selgroolülid ja üks alalõualuu.
|
Anne Luukas
kategooriad |