read olid küll hõrenenud, aga sellest hoolimata uurisime , milliseid töövahendeid kasutavad laborandid. uurisime katseklaasi, keeduklaasi, lehtrit, uhmrit ja nuia ning eriti populaarseks osutus piirituslamp ja eriti selle omanäoline kustutamine korgiga. joonistasime tähtsamad seadmed ülesse, et jääks hästi meelde. Lõpetuseks sai igaüks proovida ka ise teha katset, kus kõik sahises ja kihises. Reaktsiooniks oli äädikas ja söögisooda, ehk kodus võimalik kõike läbi proovida. Meresoola uhmerdamas. katsetamas. reaktsioon kippus üle käte valguma:) Piirituslambi kasutamine keetmisel. Muna päris ei keeda aga toredasti mullitab küll:)
0 Comments
Täna uurisime, kuidas läheb põlema lamp ja kasutatakse erinevaid mõõtevahendeid- ampermeeter ja voltmeeter. kasutasime lampi, juhtmeid, patareid, lülitit, voltmeetrit ja ampermeetrit. kõik said kenasti hakkama ja on rajatud tee tulevastele elektrikutele:). Milline juhe ja kuhu täpsemalt käiski? Hakkab looma. Abikäsi läheb ikka tarvis. Lamp põleb, mõõtevahendid näitavad.... Ei tea, kas patarei on äkki tühi? Igal juhul said kõik lambid põlema, nii 1. klass kui 4 ja 5.klassi osalised.
Lasteaaias uurisime erinevate loomade koljusid- lammas, kits, hiir, kass ja rebane. Rääkisime,milleks on kolju ja kuidas on hammaste ehitus ja arv seotud looma toitumisega. Algul pelgasin, et päris koljude peale jooksevad lapsed ruumist välja, aga keegi ei pagenud ega peljanud neid. Seejärel vaatsime pildilt inimese skeleti põhilisi osasid ja lõpuks panime tükkidest ise kokku ühe luukere, meenutades just kuuldud infot.
Täna tuvusid paljud algklasside lapsed laboriga esmakordselt, aga enamik olid ka varem seal käinud ja toimetanud. Paljud osalevad Laste Teadusklubis, seega oli palju tuttavat. Kõigepealt rääkisime ohutusest ja vahenditest, mida laboris kasutada võib ja kuidas seda ohutult teha. Kuna sel korral oli huvilisi tavapärasest rohkem, seda isegi ilma eelneva teadmiseta, et laboris oleme, siis oli üsna kitsas ja pidi hoolega jälgima, mida ja kuidas teha. Tegime tutvust piirituslambi süütamise ja kustutamisega. Õpetaja süütas lambid ise aga igaüks, kes vähegi julges, sai selle peale katsetamist ära kustutada. Esimese katsena vaatasime kuidas katseklaasis olevat vett piirituslambis keeta. oli elamus omaette, sest paljud katseklaasihoidjaga seda protseduuri polnud enne teinud. Julgem oli ikka ohutust kaugusest asja vaadelda:) Teise katsena kasutasime pipetti ja katseklaasi ja vaatasime, kas õnnestub veest kuhja katseklaasi teha, õnnestus küll. Pilt pole just väga selge, sest miski udukogu segab objektiivi juures telefonis, aga ehk midagi aimab silm ikka. Pipeteerimas olid paljud esmakordselt, aga kõik olid väga tublid. Siin on 1.klass õpetaja hoolsa silma all tegutsemas.
loodust ei saa õppida tundma, ilma seda kaitsmata ja hooldamata. Täna võtsime kaasa hunniku prügikotte ja jalutasime kooli juurest Lõpe külapoeni. sellel umbes 1 km matkal saime kokku kogutud mitu kotitäit igasugu jäätmeid. Kõige levinum prügiliik olid krõpsupakid ja õllepudelid. Eks selles krõpsupakkide hulgas on nii mõnigi õpilane ise ehk selle maha poetanud. usun kindlalt, et mida rohkem tekib harjumus prügi teeäärest üles korjata, seda vähem seda sinna ka tekib.
Ämblikud kipuvad olema loomad, keda paljud inimesed põhjuseta pelgavad. täna vaatasime ämblikest pilte ja rääkisime, miks ei peaks neid kartma. kuidas sõltub suurusest ämbliku toidupüüdmisviis ja millised ämblikud on mürgised. rääkisime, et ämblikul on küll 8 silma, aga ta nägemine ei ole sugugi väga hea. lisaks on 8 jalga ja võrgunääre, mille abil suur hulk ämblikke võrku koob. võrk on looduses üks tugevamaid nööre, mida inimene on püüdnud asjatult järele teha. kui see niit oleks sama jäme kui kõis, siis oleks see peaaegu purunematu. Joonistasime ämblikule silmad ja jalad ning võrgu ja meisterdasime ka ise ühe ämblikuvõrgu.
Täna uurisime, kuidas mõjutab valgus värvuste nägemist. Selleks värvisime ära testruudud ja kustutasime ruumis tule, et oleks võimalikult hämar. igal lapsel oli 6 värvi värvipaberit. pimedas ruumis palusin ulatada vastavad värvid ja panin need vastavasse ümbrikusse. Pärast vaatasime, kas on ikka nii, et kollase õmbriku sees on vaid kollased paberid ja punases punased. selgus, et ega ikka ei olnud küll. Roheline ja kollane olid värvid, kus ükski laps ei eksinud. Hoopis teine lugu oli sinise ja punase ja pruuniga ning ega see oranz ka kerge pimedas eristada ei olnud. Seejärel värvisime testruutude järgi ära, mis värvid ümbrikust välja tulid. Seejärel näidis pildist, mis on värvitud hämaras. rohelisest sai sinine ja pruunist roosa:) Lõpuks pilt siis rakkudest ka, kes määravad kus ja mida me näeme.
Täna uurisime aatomimudeleid ja valmistasime neist molekule- CO, CO2, H2O, O2, CH4, CH3CH3, CH3CH2OH, SiO2, HCl, Cl2 jne. Rääkisime igast molekulist veidi pikemalt ja meisterdasime ise ühe hästi suure molekuli, mis võib küll olemas olla, aga mille nime ei hakanud välja otsima või mõtlema.
sellel ilusal sügisesel koolipäeva lõpul tutvusime kompassidega. Kui 4.-klassi lastel oli see juba korduv kohtumine, siis 1. ja 2.-klassi lastele üsna uus kogemus. määrasime ära suunad looduses - põhi, lõuna, ida ja lääs ja kõndisime juhendaja öeldud sammude arvu ja suuna järgi õigesse kohta. seejärel , et pisuke niiske rõskus hõlma alla ei tungiks, mängisime tänapäeva lastele tuttavat õuemängu Ali Baba, mis haaras kaasa ka teisi lapsi, kes ringitunnis ei osalenud. tore, et meeldib liikuda ja mäng oli üsna kaasahaarav.
Sel korral uurisime, mis elukas on tigu. Vaatlesime suuri Aafrika hiidtigusid ja rääkisime tigudest üldiselt. Miks on teol maja? kes on karbid? kuidas teod näevad ja söövad? Miks on raske panna teole nime? vaatasime ka erinevaid tigude karpe ja karpide kodasid. Üldiselt on teod väga meeldivad ja ohutud loomad, keda vähemasti lapsed küll ei pelga. Lima teo tallal on vajalik selleks, et ta saaks edasi liikuda ning seda ei pea pelgama, piisav on kätepesu.
|
Anne Luukas
kategooriad |