Sel neljapäeval vaatasime sügisesele omaselt värvilisi lehti. Eile toimus metsamatk Liisi Mäeubaeda juhendamisel, seega oli väga sobiv sealt jätkata. Vaatasime Huvitava Bioloogia netilehelt multikat -Miks puud talvel raagus on? Seejärel suundusime lehtedega tutvust tegema. Leidsime lehtede hulgast ära töölehel leiduvad lehed- pihlakas, hobukastan, kask, vaher, tamm ja haruldase hõlmikpuu. Hõlmikpuu on üks vanemaid lehtpuid maailmas, olles olemas juba siis kui elasid dinosaurused. Eestis hõlmikpuu väga kasvada ei taha, sest siin on veidi jahe tema jaoks, aga aedades ja parkides teda ikka leidub. Meisterdasime vahtralehtedest roose nagu nädal varem koolis ja said väga ilusad kimbud. joonistasime erinevaid lehti ja arutlesime, miks meie ei saa elada nii nagu lehed- seista valguse käes, juua vaid vett ja hingata süsihappegaasi ja sellest kõhu täis saada. Küll oleks tore ja odav, kui see nii oleks:)
0 Comments
Kaheksa päeva hiljem vaatasime, kas ja kuipalju hallitust oli saiadele tekkinud. Üllatus oli päris suur, et peaaegu hallitust ei olnudki. sai, mida kasutasime, oli Kodusai ja 5.oktoobri kuupäevaga. küllap vajab veidi kauem aega. Siiski oli kahele saiale tekkinud väike hallitustäpp- saiale, mida kõik puutusid ja kuivale saiale. Külmikus olnud sai oli täitsa värske olemisega. Võtsin kodust kaasa kõvasti hallitanud saiaviilu ja vaatasime seda topsluupidega ja leidsime kolme erinevat sorti ja värvi hallitust. ka lõhn oli päris jube, kellelgi ei tekkinud mõtet, et võiks seda saia süüa. Rühmaruumis olevad saiad jätsime järgmiseks nädalaks veel seisma ja hallitust ootama. Peab ka arvestama seda, et paljud toidud sisaldavad säilitusaineid, mistõttu nad püsivadki ilusad kauem.
5 päeva hiljem olid saiad hallitusest kirevad. kõige rohkem oli hallitust saial, mida kõik puudutasid. veega niisutatud saial oli üldse imelik valget sorti hallitus. Aga sai, mis oli olnud 8 päeva külmikus- tavalises ja 5 päeva aknalaual soojas, nägi endiselt välja pehme ja nagu alles ostetud.Seega saab järelduse teha, kes ei jõua palju saia süüa ja tahab, et see säiliks, peaks panema saia külmkappi- hoopis kauemaks jägub:) Seekordses loodusteadusringis vaatlesime hallitust, mis on üks osa Huvitava Bioloogia kooli projektist. panime 5 viilu saia erinevatesse tingimustesse väikeste grip- kottidega. Tingimused olid: külmikus, niiske sai, kuiv sai, palju näpitud sai, puutumatu sai. Täitsime töölehed ja värvisime rõõmsat ja kurba hallitust ning rääkisime, miks ei tohiks hallitanud asju süüa, aga ka hallituse kasulikust mõjust. Samuti, et on toiduaineid, mida justkui ei tohiks süüa, aga tegelikult süüakse nt hallitusjuust. Jätsime saiaviilud nädalaks seisma ja hallitust ootama.
Teises ringis arutasime, miks on taimedel vaja lehti ja miks need sügisel varisevad? Tegime kirevatest vahtralehtedest roose ja köitsime need kimpudeks, mille iga laps sai koju kaasa võtta.
Sellele sügisesel toredal päeval seadsime 11 õpilasega sammud Silmaallikale, et tutvuda kodukoha vaatamisväärsustega. Enamik lastest polnud seal käinudki. Matk kestis 45 minutit ja oli 2,6 km pikk. Silmaallikal rääkisime, miks on sel taoline nimi, maitsesime puhast allikavett ning rääkisime, kuidas allikad tekivad. Samuti leidsime palju toredaid seeni- lehterkukeseeni, kase-ja kuuseriisikaid, puravikke ja pilvikuid. Lisaks ka kas toreda nimega kivi - teomeeste leivalaud ja Kuradikivi.
|
Anne Luukas
kategooriad |