Eelmise nädala teema jätkuks rääkisime täna veidi tihedusest. Miks raudnael vajub merepõhja aga suured ja rasked laevad püsivad vee peal? Hiljutisest Titanicu filmist inspireerituna, tuli teemaks ka laeva uppumine. Ühiselt jõudsime järeldusele, et laevale on parem kui vesi on selle ümber, mitte sees. Laeva keskmine tihedus on tänu õhule palju väiksem kui veel, olgu see laev kuiraske tahes. tänane uurimisüksus. alustuseks uurimsime, millised materjalid ujuvad, upuvad ja heljuvad. Katsealusteks olid klaaskuul, kuiv puutükk, kivi ja sammal. selgus et ujus vaid kuiv puu, sammal heljus ja teised vajusid põhja. siin keeduklaasides siis näha erinevad materjalid. Seejärel proovisime teha kihilist vedelikku- nõudepesuvahend, siirup, õli ja piiritus. sellised kihilised vedelikud siis seekord.
0 Comments
Peale vaheaega loodusringis alustasime laavalambi valmistamisega. Kasutasime, vett, toiduvärve, toiduõli ja vitamiinitablette, mis kihisesid. asjasosalised tutvumas katsevahenditega. Kõigepealt valisime endale laavalambi värvi, kas rohelise, punase või oranzi. Laavalamp enne tööle hakkamist. laavalamp enne tööd ja katsevahendid. erinevad värvid. töötav laavalamp. väike ülevaade laavalampidest. kihinat oli nii topsi sees kui selle ümber.
Talvele omaselt valisime tänaseks päevakangelaseks jää. Alles ringi lõpus märkasin räästas rippuvaid ilusaid jääpurikaid, aga katsetes kasutasime külmku toodetud jääkuubikuid. asjaosalised katsevahenditega. lisasime jääkuubikutele erinevaid aineid, et uurida, milline nendest jääd kõige paremini sulatab. Valikus olid- chilli pipar, sool ja suhkur. Jätsime ootele ja vaatasime ringi lõpul üle, milline aine oli mõjutanud sulamist kõge rohkem. seejärel testisime oma kannatlikkust kalapüügil. tekitasime tehisjärve ja kaladeks olid sedl korral jääkuubikud. Proovisime mitu korda, aga ükski "kala" ei näkaud. Mida teha? ... lisame soola õngedele ja kaladele. ja esimesed kalad näkkasidki. ja tuli ka mitmekaupa. rekord oli lausa 11 kala korraga- saaks päris õngega ka niipalju. kalamehed loendamas. kokkuvõte ka esimesest katsest. Ülemistes anumates oli soolaga jää muutunud kõige väiksemaks, eks roll oli ka ruumi temperatuuril, aga vahe teiste kuubikutega, oli märgatav.
Kuna õues on lumeolud üsna head, siis oli tänaseks kangelaseks lumi. Lisaks uurisime ka termomeetrit. laborandid ja katsevahendid- piirituslamp, keeduklaas, termomeeter ja lumi. mõõdame lume temperatuuril peab lähemalt uurima, kuidas punane kriips langeb. seejärel mõõtsime oma peopesa temperatuuri. sai jälgida kui kiiresti punane vedelik paisumistorus kerkis. seejärel toppisime keduklaasi lund täis, et uurida kui palju lume sulades vett alles jääb ja kas see vesi on ka puhas- ehk kas lumi ikka kõlbab süüa. andis ikka pressida seda lund pisikesse topsi. seejärel asusime lund kiirkorras sulatama. tuli seda teha ettevaatlikult piirituslambi kohal. sellest hoolimata, et hoidsime kõrgel anumat, oli temperatuuride erinevus liiga järsk ja see klaasile ei meeldi. prõksuga pragunesid suur osa meie keeduklaasidest. ...ja vesi valgus laial.
seekordses kooli loodusrings oli uurmise all tehiskeskkond- akvaarium. Milline on sobiv temperatuur ja kuidas mõõta pH akvaariumis. temperatuuri mõõtmas. mahtus ka mitmekaupa ja sai võrrelda. selgus, et troopilistele kaladele on kka üsna sooja vett vaja- nagu ka meile suvel, et meres ujuda.
Seekord rääkisime veidike aatomitest. Kuna need aine väikseimad osakesed on ikka väga väikesed, siis on nendest tehtud mudelid. Mudelite abil sai panna kokku ka lihtsamaid molekule. Kokku said vesi, hapnik, süsihappegaas ja etüleenglükool. Lisaks hulk fantaasiamolekule. täna veidi väiksem koosseis kui varem. esiplaanil vesi H2O ülevalt alla: vesi H2O, hapnik O2 ja süsihappegaas CO2 auto jahutusvedelik etaandiool.
Täna oli taaskord keemia teema. uurisime võluaineid, mis muudavad värvi erinevates lahustes. Laboris kutsutakse neid indikaatoriteks. Kasutasime universaalindikaatorit ja terve hulga lahuseid, mis olid nii happelised, aluselised kui neutraalsed. seekordne, vaid poistest, koosnev katseseltskond. kuna tegu on ikkagi kangete ainetega, siis ohtutus eelkõige. ained ja indikaatorid. happes läheb indikaatorpaber punaseks, aluses siniseks. neutraalses värvi ei muuda. kui erinevad lahuseid segamini lisada, sai ka roheliseks . vett lisades läks vaid paber märjaks, värvi ei muutnud.
Seekordne uurimisobjekt oli elekter- nii staatiline kui alalisvool. vahelduvvoolu jätsime sel korral puutumata. seekordne seltskond. millised materjalid juhivad elektrit ja millised mitte. kas pirn läks põlema või ei läinud. alustasime kõige lihtsamast vooluringist- lamp ja patarei. lisasime ka lüliti vooluringi. pusimist oli, aga tööle läks. hämaruses on veel toredam valgust vaadata. saime tööle ka ühe uunikumi uksekella. katsetused mitme lambiga. tilises küll kui voolu sai.
Sel aastal on lasteaias kolm koolieelikut. Lisaks võtan ringi osalema veel mõned lapsed, kes on huvilised. Esimesel korral tutvusime laborivahenditega, sealhulgas piirituslambiga. uurisime vee omadusi. mis on pipeteerimine? kas veega saab teha kuhja? mis juhtub kui vesi klaasil ära aurub, kas midagi jääb alles? vee liigutamine ühest anumast teise ilma valamiseta ja muudki huvitavat. vahel juhtub klaasiga ka õnnetusi, kui liiga soojas leegis hoida, võivad tekkida praod. tavalise kraanivee aurutamine leegis. katseplaadile jäi ikkagi silmaga nähtav laik- puhas vesi siiski sisaldab lisandeid. vee keetmine katseklaasis- kohin ja mullid. seltskond poisse. ja vähemuses tüdrukuid veekuhja mündile pipeteerimas. tekib kuhi küll. kuhi katseklaasis. pipeteerimas. veidi udune pilt tüdrukutest tööhoos.
bnagu juba traditsiooniks, toimu Palade lasteaias juuni alguses õuelasteaed ja selle raames ka alati teadusteater. Nii ka seekord. sai pauku ja vahtu ja muna pudelisse, ehk siis aegumatut klassikat. Soovin kõigile koolieelikutele uudishimulikku suve ja jätkuvat avastamisrõõmu ja rõõmu teadusest koolis. nagu riietustelt näha, siis seekordne 1. juuni eriti sooja ilmaga ei priisanud:) kuidas vett ühest anumast teise saab, kui valada ei viitsi:)
|
Anne Luukas
kategooriad |